Mis on kaubamärk
Kaubamärk aitab ostjal ära tunda, millise ettevõtja kaup või teenus talle tuttav on. Selleks võib olla sõna, kujutis või nende ühendus, mida kasutatakse näiteks tootel, pakendil või reklaamis. Eestis reguleerib kaubamärke kaubamärgiseadus. Kaubamärgi tähendus ja kaitse erinevad ärinime ning veebiaadressi omast.
Definitsioon
Kaubamärk on tähis, mis võimaldab eristada ühe ettevõtja kaupu või teenuseid teiste ettevõtjate omadest. Näiteks aitab pagaritöökoja nimi leiva pakendil ostjal leida sama tootja tooteid ka järgmise ostu korral. Eestis reguleerib kaubamärkide kaitset kaubamärgiseadus. Registreeritud kaubamärk kaitseb registreeringus esitatud tähist seoses nende kaupade või teenustega, mille jaoks see on registreeritud. See annab omanikule õiguse kasutada tähist oma ettevõtluses ning seaduses sätestatud tingimustel takistada teistel sama või äravahetamiseni sarnase tähise kasutamist. Kaitse ei hõlma automaatselt ettevõtte kogu tegevust, toodete ideed ega kõiki võimalikke kasutusviise. Näiteks võib registreering kaitsta kindlat nime rõivastel, kuid mitte muuta seda nime ettevõtte kõigi muude tegevusalade üldiseks omandiks. Ärinimi ja kaubamärk täidavad eri ülesandeid. Äriregistrisse kantud ärinimi tähistab registris juriidilist isikut või ettevõtjat; selle kande tegemine ei anna iseenesest ärinimele kaubamärgikaitset. Näiteks võib ettevõtte ärinimi olla pikk ametlik nimi, samal ajal kui kaupade tähisena kasutatakse lühemat brändinime. Domeeninimi on internetiaadress, mille kaudu jõutakse veebilehe või muu võrguteenuse juurde. Domeeni registreerimine annab õiguse kasutada vastavat aadressi domeenireeglite järgi, kuid domeeninimi ei muutu seetõttu kaubamärgiks. Seega tuleb eristada, kas tähis identifitseerib ettevõtjat registris, juhatab veebilehele või eristab turul kaupu ja teenuseid.
Sõnamärk, kujutismärk ja kombineeritud märk
Sõnamärk koosneb sõnadest, tähtedest, numbritest või nende ühendist ning selle kaitse keskmes on tähises esitatud sõnaline osa. Kui ettevõtja soovib kaitsta brändinime eri kujundustes, võib sõnamärk olla sobiv valik: näiteks väljamõeldud nimi „Sume“ jääb sõnamärgina äratuntavaks ka siis, kui seda esitatakse pakendil eri kirjatüüpides. Sõnamärk ei tähenda siiski, et kõik sama sõna kasutusviisid oleksid piiranguteta keelatud; oluline on registreeringu ulatus. Kujutismärk koosneb graafilisest tähisest, näiteks eripärasest sümbolist või logost. Seda valitakse siis, kui ettevõtte visuaalne märk on oluline ka ilma brändinimeta, näiteks kui pakendil või rakenduse ikoonil kasutatakse eristuvat lainemotiivi. Kaitse puudutab esitatud kujutist ning selle konkreetset visuaalset lahendust, mitte automaatselt kõiki sarnase teemaga kujundeid. Kombineeritud märk ühendab sõnalise ja kujutisliku osa kindlaks tervikuks. Näiteks võib „Sume“ nimi olla kujundatud koos lainekujulise sümboliga, kui ettevõtja kasutab neid järjepidevalt ühe logona. Sellise märgi puhul hinnatakse kaitstavat tähist tervikuna; üksnes kombineeritud märgi registreerimine ei pruugi anda sama kaitset nimele eraldi, teistsuguses kujunduses kasutatuna. Valik sõltub sellest, kas keskne väärtus on brändinimi, eraldiseisev logo või nende kindel kooslus. Kaitset vajav osa on see tähis, mida ettevõte soovib turul eristava märgina kasutada.
Kus kaubamärki registreerida
Kaubamärgi registreerimise koht määrab, millisel territooriumil saab omanik oma märgile õiguskaitset taotleda. Valida saab Eesti riikliku registreeringu, kogu Euroopa Liitu hõlmava märgi või WIPO Madridi süsteemi kaudu valitud riikidesse laiendatava kaitse vahel. Sobiv tee sõltub sellest, kus ettevõte kaupu või teenuseid müüb ning kas plaanis on laieneda uutele turgudele. Alljärgnev on üldine teave, mitte õigusnõu.
Patendiamet Eestis
Patendiamet menetleb Eestis riikliku kaubamärgi taotlusi ja registreerib märke, mille õiguskaitse kehtib Eesti territooriumil. Riiklik taotlus on asjakohane, kui ettevõtte kaupade või teenuste peamine ja ainus sihtturg on Eesti ning lähiajal pole plaanis müüki teistesse riikidesse laiendada. Sellisel juhul saab registreeringu territoriaalse ulatuse siduda ettevõtte tegeliku tegevuspiirkonnaga.
Eesti registreering ei kaitse kaubamärki välisriikides. Kui sama märki kasutatakse näiteks Soomes või Lätis, ei laiene Eesti riikliku registreeringu õiguskaitse automaatselt neile turgudele. Seetõttu tasub enne taotluse esitamist läbi mõelda, kas müük, reklaam või teenuste osutamine piirdub Eestiga või hõlmab ka teisi riike. Ainult Eestis tegutsevale väikeettevõttele sobib üldjuhul riiklik taotlus, sest selle territoorium vastab ettevõtte praegusele turule.
Euroopa Liidu kaubamärk EUIPO kaudu
Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet ehk EUIPO asub Alicantes Hispaanias ning registreerib Euroopa Liidu kaubamärke. Ühe taotlusega saab taotleda õiguskaitset kõigis 27 Euroopa Liidu liikmesriigis, sealhulgas Eestis. Nii on sama kaubamärgi territoriaalne ulatus ühe registreeringuga laiem kui Eesti riikliku taotluse puhul.
ELi kaubamärk on asjakohane ettevõttele, kes müüb või osutab teenuseid mitmes liikmesriigis või plaanib lähiajal laieneda üle Eesti piiri. Näiteks veebipoel, mille kliendid asuvad Eestis ja teistes ELi riikides, võib olla praktiline kaaluda kogu liitu hõlmavat kaitset. Üks ELi registreering katab liikmesriigid tervikuna; see ei tähenda eraldi registreeringut igas riigis. Kui ettevõtte tegevus piirdub praegu üksnes Eestiga, võib riiklik tee olla turu ulatusega paremini kooskõlas. Valik sõltub seega sellest, kas ettevõte vajab õiguskaitset ainult Eestis või kogu ELi turul.
Rahvusvaheline registreerimine WIPO kaudu
WIPO Madridi süsteem võimaldab riikliku või Euroopa Liidu kaubamärgi omanikul taotleda kaitse laiendamist valitud süsteemiga liitunud riikidesse. Taotlus põhineb põhilisel riiklikul või ELi märgil ning selles nimetatakse riigid, kus kaitset soovitakse. WIPO haldab rahvusvahelist registreerimist, kuid valitud riikide ametiasutused hindavad kaitset oma riigi reeglite järgi. Madridi süsteem ei anna automaatselt õiguskaitset kogu maailmas.
Kolme tee peamine erinevus on kaitse territoorium ja taotluse menetlev ametiasutus.
| Registreerimistee | Territoorium | Ametiasutus | Sobiv kasutusjuht |
|---|---|---|---|
| Riiklik taotlus | Eesti | Eesti Patendiamet | Ettevõte müüb ainult Eestis |
| ELi kaubamärk | Kõik 27 ELi liikmesriiki | EUIPO, Alicante | Müük või teenused mitmes ELi riigis |
| Madridi süsteem | Taotluses valitud süsteemiga liitunud riigid | WIPO ja nimetatud riikide ametiasutused | Kaitse laiendamine mitmele valitud välisturule |
Kui väikeettevõte müüb ainult Eestis, sobib talle üldjuhul riiklik taotlus. Üle Euroopa Liidu müügi korral tasub kaaluda ELi kaubamärki; väljaspool ELi kaitse vajaduse puhul saab uurida Madridi süsteemi võimalusi valitud sihtriikides.
Registreerimise protsess
Kaubamärgi registreerimine algab läbimõeldud ettevalmistusega: enne avalduse esitamist tasub kontrollida varasemaid tähiseid ning panna paika, milliste kaupade ja teenuste jaoks kaitset vajate. Täpne kaupade ja teenuste loetelu mõjutab nii taotluse menetlemist kui ka registreeringu ulatust. Taotluse järel vaatab Patendiamet selle läbi ning avaldamisele võib järgneda vastulause esitamine. Registreeringu saamine ei lõpeta omaniku kohustust märki kasutada. Järgnevalt on kirjeldatud eeluuringu, taotluse ja registreeringu kehtivusega seotud põhietappe.
Eeluuring
Enne taotluse esitamist tehke kaubamärgi otsing Patendiameti andmebaasis ja TMview keskkonnas, kus saab uurida eri riikides ning piirkondades registreeritud tähiseid. Eeluuring aitab leida võimalikke varasemaid takistusi ja vähendab riski valida tähis, mis võib varasema õigusega kattuda või sellega sarnaneda.
- Otsige esmalt tähise täpset kirjapilti, sealhulgas eri kirjapilte ja sõnaosi; väike tähe- või sõnaerinevus ei pruugi tähiste sarnasust välistada.
- Kontrollige sarnase kõlaga nimetusi, sest häälduslik sarnasus võib olla oluline ka siis, kui sõnade kirjapilt või pikkus erineb.
- Kujutismärgi puhul võrrelge kujunduse põhielemente, näiteks sümboleid, kompositsiooni ja sõnalist osa, mitte üksnes logo üldmuljet.
- Vaadake, milliste kaupade ja teenuste jaoks varasem märk kaitset taotleb või on saanud; sama või sarnane nimi võib eri valdkondades anda erineva tulemuse.
- Kontrollige iga kirje staatust ja kuupäevi, sest taotlus, kehtiv registreering ning lõppenud kaitse ei tähenda sama õiguslikku olukorda.
- Võrrelge kaitse territooriumi oma kavandatud turuga: Eesti, Euroopa Liidu ja muude riikide tähised võivad anda kaitse eri piirkondades.
Otsingutulemused ei taga, et taotlus registreeritakse, kuid aitavad märgata konflikti võimalust enne taotluse koostamist. Kontrollige otsingus nii tähiseid kui ka nende kaupade ja teenuste loetelusid, sest ainult nime põhjal tehtud võrdlus võib jätta olulise seose märkamata.
Taotlus ja klassid
Enne taotluse esitamist määratlege kaubad ja teenused, mille jaoks tähist tegelikult kasutate või kavatsete kasutada. Kaubamärgi klassid ja kaupade loetelu määravad kaitse ulatuse: üldsõnaline või ebatäpne loetelu võib muuta hilisema hindamise keeruliseks, liiga lai loetelu aga ei pruugi vastata ettevõtte tegelikule tegevusele. Nice’i klassifikatsioonis on 45 klassi; klassid 1–34 hõlmavad kaupu ja klassid 35–45 teenuseid.
- Koostage loetelu konkreetsetest toodetest ja teenustest, mitte üksnes ettevõtte tegevusala või üldise ärieesmärgi põhjal.
- Valige sobivad Nice’i klassid: näiteks rõivad kuuluvad klassi 25, reklaami- ja ärijuhtimisteenused klassi 35 ning haridus- ja meelelahutusteenused klassi 41.
- Kontrollige, et iga loetellu lisatud kaup või teenus vastaks kavandatud kasutusele; klassi number üksi ei kirjelda, millistele toodetele kaitse laieneb.
- Esitage taotlus Patendiametile, märkides taotleja andmed, tähise kujutise või sõnalise kuju ning valitud kaupade ja teenuste loetelu.
- Pärast taotluse esitamist kontrollib Patendiamet taotluse nõuetele vastavust ja hindab tähise registreeritavust esitatud andmete ning loetelu alusel.
- Ekspertiisile järgneb taotluse avaldamine; avaldamise järel võivad õigustatud kolmandad isikud esitada vastulause kehtiva menetluskorra ja tähtaja jooksul.
- Kui taotluse menetlemisel ei teki registreerimist takistavat asjaolu või see lahendatakse, kantakse märk registrisse ja taotlejast saab registreeritud kaubamärgi omanik.
Kaubamärgi taotluse esitamine käivitab menetluse, mille jooksul tuleb jälgida Patendiameti teateid ning vastata neile määratud tähtajaks. Taotluse koostamisel tasub vaadata kaupade ja teenuste loetelu tervikuna: hiljem ei saa algset loetelu lihtsalt laiendada uutele kaupadele või teenustele. Sobiv klassivalik lähtub seega konkreetsetest toodetest ja teenustest, mitte ainult sellest, millises valdkonnas ettevõte tegutseb. Menetluse kestus ja võimalikud lisakulud sõltuvad taotlusest ning menetluses esile kerkivatest küsimustest.
Kehtivus ja pikendamine
Registreeritud kaubamärk kehtib taotluse esitamise kuupäevast kümme aastat. Omanik saab registreeringut pikendada järjestikusteks kümneaastasteks perioodideks, mistõttu võib kaitse jätkuda ka aastakümneid, kui pikendamine tehakse nõuetekohaselt ja tähtajaks. Kehtivusaega tasub jälgida juba enne perioodi lõppu, et kaitse ei katkeks ettevõtte nime, toote või teenuse jaoks olulisel ajal. Kaubamärgi kaitse püsimisel on tähtis ka tegelik kasutamine. Kui märki ei ole viie aasta jooksul pärast registreerimist vastava kaitse territooriumil tegelikult kasutatud nende kaupade või teenuste jaoks, millele kaitset taotleti, võib huvitatud isik nõuda registreeringu tühistamist kasutamata osa suhtes. Kasutust võivad tõendada näiteks müügidokumendid, reklaammaterjalid või toote pakendid, kui need näitavad märgi kasutamist asjaomaste kaupade või teenustega. Klasside valikul lähtuge seetõttu kaupadest ja teenustest, mida juba pakute või mille turuletoomist realistlikult kavandate. Kui loetelu hõlmab kasutamata valdkondi, võib kaitse nende osas olla vaidlustatav, samal ajal kui tegelikule kasutusele vastav valik seob taotluse ettevõtte tegevusega. Need põhimõtted on üldine teave, mitte õigusnõu.
Mis ei sobi kaubamärgiks
Kaubamärgi registreerimisest võidakse keelduda nii tähise enda omaduste kui ka varasemate õiguste tõttu. Esimesel juhul hinnatakse, kas märk aitab tarbijal eristada ühe ettevõtja kaupu või teenuseid teiste omadest ega anna nende kohta eksitavat teavet. Teisel juhul võib takistuseks olla varasem identne või sarnane märk. Allpool on toodud peamised olukorrad, mida taotlejal tasub arvestada.
Kirjeldavad ja eksitavad märgid
Kaubamärk peab suutma eristada kindla ettevõtja kaupu või teenuseid. Kui tähis ei jäta tarbijale muljet konkreetsest kaubanduslikust päritolust või koosneb üksnes kaupa või teenust kirjeldavatest sõnadest, võib Patendiamet taotluse tagasi lükata. Samuti võib keeldumise põhjus olla tähis, mis loob kauba või teenuse omaduste kohta vale ettekujutuse.
- Kui tähis koosneb tavalisest sõnast „Leib” ja seda soovitakse pagaritoodetele, kirjeldab see otseselt kauba liiki ega pruugi näidata kindlat ärilist päritolu.
- Pesupesuteenuse nimetus „Kiire pesu” võib üksnes kirjeldada teenuse kiirust ja sisu, mitte eristada ühe ettevõtja teenust teiste omadest.
- Üldkasutatav väljend „Parim kvaliteet” on tarbijale kiitev lubadus, kuid ilma eristava osata ei pruugi see toimida konkreetse ettevõtja tähisena.
- Kui Eestis toodetud kaubal kasutatakse tähist „Valmistatud Itaalias”, võib see tarbijat päritolu suhtes eksitada, sest sõnum viitab teisele tootmisriigile.
- Sümbolit ® kasutatakse ainult registreeritud kaubamärgi puhul; registreerimata tähise juurde lisatuna võib see anda tarbijale eksitava mulje registreerimisest.
Hinnang sõltub tähisest tervikuna ning kaupadest või teenustest, mille jaoks registreerimist taotletakse. Kirjeldav sõna ei pruugi olla eristav ühel kaubaliigil, kuid teistsuguses kasutuses võib sama sõna mõjuda fantaasianimena.
Sarnasus varasemate märkidega
Ka eristuv tähis võib jääda registreerimata, kui see on varasema kaubamärgiga identne või tarbija jaoks segiajamiseni sarnane ning märgid hõlmavad samu või sarnaseid kaupu või teenuseid. Segiajamise tõenäosust hinnates vaadeldakse tähiseid tervikuna: nende kirjapilti ja välimust, kõla ning tähendust. Väike erinevus kirjapildis ei pruugi olla piisav, kui nimi kõlab peaaegu samamoodi või jätab samasuguse üldmulje. Võrdluses on oluline ka kaupade ja teenuste loetelu, mitte ainult ettevõtete tegevusala või müügikanal. Näiteks võib sama või lähedase nime kasutamine sarnaste toidukaupade puhul tekitada rohkem kattuvust kui sama nime kasutamine omavahel mitteseotud teenuste puhul. Varasemat märki tasub otsida nende riikide või piirkondade registritest, kus kaitset taotletakse, ning võrrelda ka vastavaid kaupu ja teenuseid. Kui võimalik kattuvus ilmneb, ärge hinnake riski ainult nime täpse kirjapildi järgi: sarnasus võib tuleneda ka hääldusest või tähendusest. Enne taotluse esitamist võib praktilise hinnangu saamiseks pöörduda patendivoliniku või pädeva asutuse poole; see teave on üldine ega ole õigusnõu.